Biodiisel on taimeõlist esterdamise teel saadud metüülester. Esterdamise tulemusena muutub taimeõli sarnaseks naftast toodetud diiselkütusega. Kõrvalsaadusena tekib glütserool (vana nimetusega glütseriin). Tavaliselt kasutatakse toorainena rapsiõli ja sellest saadud estrit nimetatakse rapsimetüülestriks (RME). Biodiislil on võrreldes naftast toodetud fossiilse diiselkütusega mitmeid eeliseid:
Head määrimisomadused Katsed on näidanud, et biodiisel on väga heade määrimisomadustega ning vähendab mootori ja küttesüsteemi kulumist. Isegi fossiilsele diiselkütusele vaid 5-10 % biokütuse lisamine vähendab halvakvaliteedilise tavakütuse määrimisomaduste puudulikkusest tingitud mootori ja küttesüsteemi probleeme ja kulumist oluliselt. Ka on biodiisli kasutamisel mootori ja kõrgsurvepumba töötamise müratase palju väiksem.
Täielikum põlemine Kuna biodiisli molekul sisaldab hapnikku on põlemisel tekkiva tahma hulk väiksem. Tänu sellele on ka mootor puhtam ja tahmatest sellisel mootoril, mis muidu testi ei läbiks, korras. Mõistagi võidab ka keskkond ja inimeste tervis.
Head pesemisomadused Biodiisel on väga hea pesuvahend naftatoodetest tekkinud plekkide puhastamiseks. Samuti peseb biodiisel kütusepaaki ja küttesüsteemi ladestunud aineid. Samuti pole biodiisli sattudes riietele vaja karta nö. “traktoristi“ lõhna nagu fossiilse diiselkütuse puhul ja mootori heitgaasid meenutavad pigem friikartulite küpsetamise lõhna.
Väiksem tuleoht Kvaliteetse biodiisli leektäpp on tavaliselt 160°C kandis, rohkem kui 100°C kõrgem fossiilsest, seetõttu kütuse lekke korral ei sütti biodiisel nii kergesti kui fossiilkütus.
Keskkonnasõbralikkus Taimsel algmaterjalil baseeruv biodiisel on võrreldes fossiilse diiselkütusega märgatavalt kahjutum loodusele. Tänu minimaalsele väävlisisaldusele ei eritu biodiisli põlemisel, erinevalt fossiilkütusest, meie keskkonda väävliühendeid. Biodiislit loetakse taastuvenergiaks kuna seda toodetakse taimsetest õlidest. Õlikultuure saab aga kasvatada korduvalt. Biodiisli kasutamisel on CO² ringlus tasakaalus. Põlemisel tekkiva CO² kogus on võrdne õlitaime poolt kasvamisel tarbitud CO² kogusega, mistõttu summaarselt biodiisli kasutamisega CO²-te atmosfääri ei lisandu. Biodiisli tootmise kõrvalproduktina tekkiv rapsikook ja glütserool (vana nimetusega glütseriin) leiavad kasutamist mitmel pool põllumajanduses ja kosmeetikatööstuses.
Biodiisel kütuse kasutamisel tuleks jälgida, et täidetud oleks biodiisli kasutamise tehnlised nõuded.